Mida sümboliseerib pruudiloor
Loori, mida varasemalt nimetati leieriks, hakkasid moekamad pruudid Eestis kandma juba 19. sajandi lõpus. Kuigi pulmarõivas oli sel ajal enamasti musta värvi, oli mõrsjaloor ikkagi valge ja valmistatud peenest siiditüllist.
Loorimood on tihedalt seotud ühiskonnas ja
moemaailmas toimuvaga.
Tõeline romantika lahvatas aga pärast sõda tänu kuulsa prantsuse meokunstniku Christian Diori propageeritud liivakella siluetile, mis 50ndateks oli vallutanud terve maailma. Koos sellega levis ka uudne materjal, jäik nailon. Enamik tolleaegseid pruute oli nagu ühest vormist välja lastud, kandes luupekseteni ulatuvaid nailonpitsist või organdiist krinoliinseelikuid ning nailontüllist lühikesi kaharaid loore.
Pruudiloor Eestis
Emalt tütrele
Loori erinevalt pruutkleidist on
läbi aegade tohtinud laenata või ise valmistada.
Otsust langetades, kas loori kanda või
mitte, on 20. ja 21. sajandil suuremat rolli mänginud pruutpaari
isiklikud eelistused, kui kombed, tavad ja uskumused. Loor on abielluja
kaunistus ja tema sümboolne tähendus on peaaegu kadunud. Tänapäeval, mil
on järjest rohkem mitmendat korda abiellujaid, ei loeta enam
sündsusetuks kanda neitsilikkuse sümboliks peetud pruudiloori ka teist
või kolmandat korda altari ees seistes.